20. augusti klubi liikmed vananevad. Näiteks taasiseisvumisaegse ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ei ole enam pikemat aega eetrikõlblik, aga kuni mehel eluvaim juures, lastakse tal kord aastas ikka midagi arvata. Viimastel aegadel saab temaga ainult nalja.
Iseenesest oli Nugisega lõbus juba ammustel aegadel, kui Kalle Kulbok tõi riigikogu saali Nugise topise. Aga kui Nugise tollast vihapurset võiks pidada adekvaatseks, siis tema möödunudaastast nõudmist tuua Eestisse tuumarelvad saatis peale homeerilise naeru ka poliitikute ja arvamusliidrite ehmunud lalin. Missugune vastutustundetus omaaegse spiikri poolt!
Tujutõstvalt pidavat Nugis mõjuma ka presidendi vastuvõttudel, kui kerge sõit juba sees on. Ükskord jäänud ta Priit Hõbemäge kurjalt jõllitama, endal parukas silmile vajunud, ja küsinud: “Nii, no nüüd te tahate midagi mu juuste kohta küsida?” Võib-olla nad vahetasid soengute üle mõtteid ka, ainest iseenesest oleks, aga sellest ajalugu vaikib.
Viimati Delfile öeldu aga viib mõtted huumoriklassikale: „Tähistame taasiseseisvumispäeva nagu ikka – meil on oma protseduur, mille viime läbi 20. augusti klubiga igal aastal, olenemata sellest, millised on ilmaolud ja olud ühiskonnas või arvamused ja hoiakud.“ See on ju täpselt maha kirjutatud „Õhtusöögist ühele“: James: The same procedure as last year, miss Sophie? - Miss Sophie: The same procedure as every year, James!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment