Savisaare ärakustutamine

Tõnis Saartsil on õigus: Eesti riik ei ole täiskasvanuks saanud (PM). Ehtsal idaeeuroopalikul kombel kasutab Eesti riik ühe ebameeldiva poliitiku ärakustutamiseks eriteenistuste käsi.

Päris naljakas oli kuulata, kuidas Ansip käskis ajakirjandusel asja uurida, ajakirjandus aga nõudis, et Ansip survestaks kapot Savisaare rahaafääri avalikkuse ette tooma. Mida kapo siis ka tegi, sest julgeolekukomisjon käskis. Seda ei oleks iialgi juhtunud, kui Keskerakond oleks võimul olnud, mitte opositsioonis nagu praegu.

Mitte kunagi ei oleks säärast käsku antud ka siis, kui avalikuse ette oleks jõudnud oravapartei hämarad rahastamisskandaalid. Rahumägi ja Antropov lasksid 2007. aastal oma valimiskulusid varjatult kinni maksta firmadel, mille omanikud ei pesitse sugugi Eesti piirides, aga mitte midagi ei järgnenud. Rahumäe ja tema belgia „pereliikme“ rahalised suhted ei ohusta Eesti riigi julgeolekut julgeolekukomisjoni hinnangul kuidagi.

Kuni Eestil ei ole korraliku parteide rahastamise seadust ja tõsiseltvõetavat erakondade rahaallikate kontrolli (praegune lahendus on ju naljanumber, pealegi on ebaseaduslikud annetused parteikassadesse dekriminaliseeritud), on sellised asjad paraku võimalikud. Eesti riik ei ole kaugeltki valmis saanud, nagu meile vahepeal mõelda meeldis.

Ärge saage valesti aru. Mul ei ole midagi selle vastu, kui Edgaril tuleb pageda oma Salusaartele ja elu lõpuni sinna jäädagi, nagu ÄP nõuab. See on talle igapidi paras ja rohkemgi veel. Aga mulle ei meeldi viis, mismoodi asju selleni juhitakse. Nõnda nagu mulle ei meeldinud ka viis, kuidas Ansip teisaldas pronkssõduri: pimedas ja salaja. Seda hoolimata sellest, et ta seisab nüüd sobivas kohas.