Kui kapo ei oleks otsustanud PM-ile on veikest teabeettekandekest lekitada, oleks Eesti ajakirjandus jõuludeni välja ainult ilmast kõnelnud. Jutukese Savisaare ohtlikkusest on kapo ilmselgelt ise valmis kirjutanud, sest ükski oma peaga mõtlev ajakirjanik ei pane uudise teksti ilma jutumärkideta sellist lauset:
„Kaalul ei ole seekord lihtsalt ühe erakonna esimehe poliitikukarjäär, vaid kogu riigi nägu ja usaldusväärsus.“ Otse loomulikult ei saa kapo selliseid asju põhimõtteliselt kommenteerida, sellist teavat ongi võimalik ainult lekitada.
Uudist siin iseenesest ei ole, sest Savisaare valijad on niikuinii enamasti venelased ja neid ei koti vähemalgi määral, et Eesti riik teda ohtlikuks peab. Nõukogude Liidu lagunemine oli ikkagi 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof ja seda õnnetut viga peaks ju olema võimalik veel kuidagi parandada.
Uudisväärtus puutub materjalil ka Eesti lugejaskonnale, sest Savisaare Venemaal-käigud ja siinsed sosistamiskohtumised on ju üldiselt teada, nagu ka Keski ametlikud sidemed Ühtse Venemaaga. Ainult see rahaküsimise jutt on esmakordne, aga kas siis keegi on senimaani arvanud, et Vene mõju Eestis saab suurendada ilma rahata? Või et Savisaar elabki kuus mõne tuhande kroonikesega, mis tal Lichtensteini laenu tagasimaksetest üle jääb?
Selles mõttes ei saaks nagu „uudisel“ Savisaare julgeolekuohtlikkusest valimistele erilist mõju olla, aga äkki on see alles sissejuhatus ja pigem sõnum Savisaarele endale, mitte niivõrd avalikkusele. Järsku plaanib Reform koos „struktuuridega“ Savisaare üldse n-ö ära kustutada? Seni pole seda tehtud ilmselt hirmus, et üheparteisüsteem paistaks muule maailmale kahtlaselt sarnane ühe teise meile vanast ajast tuttava režiimiga. Pealegi istub märtrirüü Savisaarele suurepäraselt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment