Kui keegi tahab ennast tänapäeva Eestis naeruväärseks teha, siis üks kindlamaid viise selleks on hakata rääkima naiste õigustest. Sookvootide kehtestamise nõue on kindel poliitiline enesetapp. Samasugused teemad on: homod, vaesus, vandenõuteooriad ehk kahtlemine nn ametlikes versioonides, mis on meile ajusse taotud nüri kordamisega.
Fakt on see, et naistele makstakse vähem palka, aga katsuge leida mõnd naist, kes avalikult tunnistaks, et teda on naisena tööturul diskrimineeritud. Selliseid ei ole, ja miks? Sest siis ei saaks nad enam mitte kunagi mitte kuskile tööle. Edukad naised kuulutavad ikka, et pole end ühiskonnas kunagi soo pärast allasurutuna tundnud. Nad jätavad rääkimata selle, et edu hinnaks on mängimine meeste reeglite järgi.
ÄP irvitab kvootide üle laia lõuaga ja palub endale näidata nii lolli ettevõtjat, kes jätab kiusu pärast kasumi teenimata, kui vaid ei peaks naist palkama. ÄP juhtkirjanik ei tea vist, et juhte ei motiveeri sugugi mitte ainult kasum. Inimesed on paraku tunduvalt irratsionaalsemad, kui meestele meeldib arvata. Targad naised ohustavad meesjuhtide vajadust tunda end tähtsana. Naise võime kasutada oluliste asjade üle otsustamisel intuitsiooni ajab mehe segadusse ja riivab tema uhkust.
Aga kvoodid pole muidugi lahendus. Vaatasin praegust riigikogu ja ei näinud sealses naiskonnas mitte ainsatki tõsiseltvõetavat poliitikut. Asi pole konkreetsetes naistes. Asi on ettekujutuses, missugune peab poliitik (tippjuht, ettevõtja jne) olema. Ja ka ettekujutuses selle kohta, mida tähendab naine olla. Selle dissonantsi vastu juba kvoodi või seadusega ei saa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Palju nalja saab sellestki, KUI leili inimesed sookvootide jutu peale lähevad.
ReplyDeleteNo, mina olen naine ja palun, minu blogist leiad sissekande diskrimineerimisjuhtumite ajaloost.
ReplyDeleteAga tegelikult ma arvan, et Eestis on ohustatud pigem mehed. JA mehed peaks end kokku võtma ning oma õiguste eest võitlema.
Meie, naised saame hakkama