Kuulake kõik! Mina olen igavesti revolutsiooni juht! Mul pole ühtegi ametikohta, kust tagasi astuda, ja ma ei astugi, sest rahvas on minuga. Ma võitlen viimse meheni, viimse naiseni ja viimse lapseni. Ma võitlen viimse veretilgani ja suren märtrina, sest see on minu maa!
Ärge uskuge vaenulikke välismaised telekanaleid, kus räägitakse, et ma olen põgenenud või pakku läinud. Nad on koerad, häbitud, haisvad koerad. Ega siis Liibüa pole mingi Tuneesia või Egiptus. Ma ajan kõik rotid kodudest välja ja korraldan neile tormijooksu. Kõik tarakanid, kes minu võimu vastu tõusevad, tapetakse halastamatult.
Ja ärge te arvake, et mul relvi ei jätku. Mu hea sõber Toomas Vitsut ja tema äripartnerid riigist nimega Tallinn saatsid mulle lõhkeaineid varem ja saadavad ka nüüd. Tõsi, see on vist väga väike riik, aga mulle nad relvi saatsid ja nendega ma paugutan, sest see on minu maa, mis võitluses väriseb, ja mina olengi see rahvas, kelle veri voolab.
Allah olgu kiidetud ja Toomas Vitsut tänatud!
(Tegemist on algelise ilukirjandusega.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Kujukas näide sellest, kuidas demokraatiast nõretav lääs soosis suures naftahulluses mingit segast tegelast.
ReplyDelete