Mitte ei saanud esiti aru, miks tänahommikune kohv juua ei kõlvanud. Täiesti lennukimaitsega! Mitte et ma oleksin varem lennukeid maitsnud, aga kui mulle meenus eilne uudisvoog, mõistsin kohe, millega tegu. Kolm korda sülitanud ja viimaks mõistnud, et endale sisestada see ei sünni, kallasin joogi kraanist alla.
Poolteist tonni lennukibensiini pole naljaasi. Igasugu pressimehed võivad meile ju kinnitada, et järv on jääs ja reostus ei levi, ja selleks ajaks, kui jää sulama hakkab, on kõik õhku haihtunud. EPL võib oma seitse suurepärast põhjust, miks mu kohv lennukimaitsega olla ei saa, sinnasamasse pista. Ma ei usu! Mida rohkem mulle kinnitatakse, seda vähem ma usun. Ükskõik, kas juttu on reostusest või devalveerimisest.
Mulle teadaolevalt on Ülemiste vanake viimseni välja vihastatud. Niipea, kui sulama hakkab, uputab ta lennujaama kättemaksuks ära, sest kui üks lennuk 1967. aastal viimati järve sadas, sai ta muhu pähe. Siis ta andis andeks, aga seekord enam mitte. Kui ikka lennuväljale pihta ei saa, ärge lennake, poriseb ta. Ja õige ka. Evakueerige lennujaam.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment