Alati, kui on juttu pensioniea tõstmisest, panevad teatud maailmavaate esindajad Maarjamaal kisama: aga eesti mees sureb enne ära, kui pensioniiga kätte jõuab! Tegelikult ei sunni tänapäeval inimest tööl käima ju mitte keegi.
See oli vene ajal, kui mittetöötamise eest vangi pandi või noh, vähemalt elu kibedaks tehti. Tänapäeval ei keela seda keegi – oma asi, kust raha saad, et hing sees püsiks. See on ajast ja arust arusaam, et raha saamiseks peab tingimata tööl käima. Võib elada säästudest. Võib olla midagi pärinud ja osata nende summadega ümber käia. Keegi, kellel on palju, võib sulle lihtsalt raha anda. Võib raha võtta oma hobi ja selle saaduste eest, olgu need materiaalsed või mittemateriaalsed. Võib sõna otseses mõttes müüa õhku, kui ostjaid leidub. Elu näitab, et alati leidub.
Meil tõuseb pensioniiga aastaks 2026 65. eluaasta peale, vastava seaduse kuulutas Ilves aprillis välja. Euroopa Komisjon leiab, et aastaks 2060 peaks pensionileminek aeg liikuma 70-aastaste juurde. Loomulik iseenesest – inimene elab ju järjest kauem. Ei saa ju pool elu niisama molutada? Ei saa muidugi, aga see ei pruugi tähendada, et tuleb kuskil kaheksa tundi päevas pinki nühkida.
Muidugi, Pareto printsiipi ei väära miski, ka mitte pensioniea tõus või selle ärajäämine. 80 protsenti maailma varadest jääb ikka ja alati kasutama 20 protsenti. Seda ei väära isegi ilmselt maailmakorra muutuski, kui säärane peaks ette tulema. Kui just Nibiru seda pihuks ja põrmuks ei tee.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment