Alles see oli, kui tippajakirjanik Mart Ummelas, üks minu suuri lemmikuid, Facebookis kurtis, et tööandja teda jälitab. Häbi, ERR! Üks mure oli tal veel: EPL-ist ei saavat välja logida. Tõeline tragöödia, kuigi selle peale muidugi annab tulla, et ennast üldse sinna sisse logida.
Aga nüüd on asi veel palju hullem. Veebitoimetajad on asunud himuralt silmas pidama Ummelase IP-aadressi. Selgub, et toimetajad tõlgendavad tema IP-d, omamata selleks vähematki õigust (Maalehe paberväljaanne). Mida kuradit! Misasja te jõllitate seda Ummelase IP-d, ah? Tõesti muud teha ei ole või?
Ja kõiges muus olen ma Ummelasega ka nõus. Kommentaaride modereerimine on mõttetu. Esiteks, modereerija kustutab seda, mis tundub talle kohatu, ent enamasti on see ülimalt vaieldav, mis on kohatu ja mis mitte. See piir on paika panemata ning jookseb iga toimetaja peast ise kohast. Teiseks, tsensori juhe jookseb kergesti kokku, inimene muutub lühikese ajaga täiesti ebaadekvaatseks, hakkab jooma ja kodus naist peksma. Kolmandaks: ma tahaks ikka teada, mis seal päriselt oli, enne kui tsensor üle käis. Mind ei huvita üldse, mis seal ühe toimetaja meelest seisma peab. Just nimelt, ehedus jäägu.
Vähemalt üks koht võiks olla, kus võib tulistada nii, nagu torust tuleb. Delfi sobib selleks kõige paremini. Sest katse näidata, et kommentaarium lugejate loodava sisuna on ka ajakirjanduslikus mõttes midagi väärt, on meediameditsiini seisukohalt üks haigemaid üleüldse. Ajakirjanduslik sisu ja lugejate loodud „sisu“ peavad seisma lahus, aga lastagu viimasel lõhnata nii, nagu ta päriselt lõhnab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Lehtede ja Delfiga on nagu on, aga blogosfääris on asjalike kommide protsent kõrge ja tühja lahmimist tuleb palju harvem ette. Kommide modereerimine ja sisselogimine peletavad lehtedest suure osa neidki väheseid mõistlikke kommenteerijaid, kes seal muidu sõna võtta võiksid.
ReplyDelete