Agendid omavahel

Savisaare meeskond on tähelepanelikult läbi töötanud PM-i avalikustatud memode algtekstid ning leidnud nendest kohad, mis Ideoni loost välja jäid: need, kus Ilves kritiseerib oma „aatekaaslasi“, st sotse. Savisaare löök Ilvesele on valus ja täpne (Delfi).

Esiteks loob Savisaar osavalt võrdluse oma agendiskandaali ja Ilvese keissi vahel, doseerides täpselt, vinti üle keeramata: kunagise õhku rippuma jäänud küsimuse Ilvese võimalikust seotusest CIA-ga ja väidetava Ameerika raha kasutamise valimiskampaanias jätab ta üldse kõrvale.

Kinnitades, et ta ei usu poolt sõnagi memodes edastatust (väga mõjus demagoogia võte), ja soovitades Ilvesel oma au ja väärikuse kaitseks kohtu poole pöörduda (sama soovitas Savisaarele endale mäletatavasti „tõekomisjon“), loob Savisaar Ilvesest silmakirjalikkuse musternäidise: kandis keelt sotside peale, need ei usaldanud teda nagu tema neidki, ent vähe sellest: piki päid ja jalgu said Ilvese käest selja taga Eestigi sotsid, st Ilvese enda kodupartei.

Muidugi, Ilves pole kunagi mingi õige sots olnud ning ilmselt on sotsidel temast rohkem kasu olnud kui temal sotsidest: mäletatavasti vedas Ilves isikliku hiigelskooriga europarlamenti kaks täiesti suvalist tegelast ning presidendiks saades ei mänginud põhirolli kaugeltki mitte parteiline taust, vaid pigem ühiskonnas ja paremerakondades valitsev hirm, et äkki Rüütel tõesti valitaksegi tagasi. Ilma paremparteide toetuseta poleks ta presidendiks saanud.

Sel aastal võiks ETV vastuvõtu kätlemistseremoonia taustaks esitada katkeid lekitatud memodest. „Populist“ Savisaar küll vastuvõtul ei käi ja Reiljanit kindlasti ei kutsuta, aga „kolhoosiesimees“ Rüütel on tavaliselt ikka ju tulnud (loe ka siit). No ja sõbrad sotsid on ju ka palutud.

Tõenäolisem on siiski, et Kadriorg istub ETV-le veelgi intensiivsemalt pähe kui eelmisel aastal ning jätab meid kätlemistseremoonia põnevamatest hetkedest üldse ilma (loe ka siit).

Edgar vajab abi

Edgar Suur olevat tallinlastele kirja saatnud, milles anub: „Aita Keskerakonda üks kord, ja Keskerakond aitab Sind ja tervet Eestit järgmised neli aastat!“ (ÄP) See on uus tase – varem pole poliitikud valijatelt nii südantlõhestavalt abi anunud.

Nii et ilmselt on ikka tõsi, mis Keskerakonna kohta räägitakse: nälg on majas. Vene rahalaeva saabumise keeras kapo untsu ja nüüd peavad vaesed kesikud sellele lootma, et jäävad ellu tänu kõigile neile kohtu kaudu välja mõistetavatele summadele, mis ajakirjandusväljaanded neile maksavad. Kroonika ja. Ja üleüldse, kõik teised ka, nagu Edgar kohe pärast kolmandik-sulas-skandaali puhkemist ähvardas.

Aga ka oravate elu pole kerge. Nii sel kui ka eelmisel aastal on kuusekäbisid väga napilt olnud, männikäbisid ikka jagub, aga neist on seemneid raske kätte saada. Nii tuleb oravatel ellujäämiseks krõbistada panipaikadesse peidetud pähkleid või tammetõrusid (EPL).

Oravad peedivad Ilvest

Et Ilves sellele vaesele maale presidendiks tegelikult tulla ei viitsinud, seda tõendas kogu tema väljendatud olemus presidentuuri alguses üsna selgelt. Blaseerunud olek on alles viimastel aegadel asendunud esindatava institutsiooni omasema maneeriga.

Mäletate, kuidas Ilves Bushi lennukile saates laia lõuaga nätsu näris ja briti kuningannaga kohtudes käsi taskus hoidis? Ja baltlased – kes, kurat, need veel peaksid olema? Mis ei takistanud teda hiljem lätlaste presidendi külalisteraamatu sissekandele familiaarselt „Toomas“ alla viskamast.

Nii et selles mõttes ei paku Postimehele annetatud Wikileaksi kaudu lekkinud memod mitte midagi erilist. Muidugi ei tahtnud Ilves europarlamendist ära tulla – esiteks oli seal mugav, teiseks maksti ikka hulga paremini. Võim on teine aspekt: Eesti on parlamentaarne riik ning kuigi presidendist ja tema rollist räägitakse kohutavalt palju, ei sõltu temast kuigi palju, eriti sisepoliitilises elus. Kui juba vaesusse tuleb minna, siis võiks vähemasti võimu olla.

Miks ta siis ikkagi tuli? Memode põhjal ajendas teda isiklik põlgus Rüütli suhtes. Jah, ka poliitikud on ainult inimesed. Kuidas teisiti saaks ka põhjendada pingsat ootust, et neis materjalides kajastuvad isiklikud hinnangud võiksid jõujooni ümber mängida. Teadagi, et üksteise kohta üht-teist öeldakse. Savisaar küll vaevalt selle peale õlgugi kehitab, et Ilves teda populistiks peab. Aga arvestades, et Savisaare ja Reiljani taltsutamist lubas Ilves juba 2006, siis on mees sõna pidanud.

Mõnevõrra põnevam oleks siiski, kui Ilves oleks midagi krõbedat öelnud ka Ansipi kohta. Siinkohal tasub tähele panna, et Maarjamaad raputama määratud paljastuste avaldajaks on valitud Postimees. Järelikult peab paljastustest enim kasu saama Reformierakond (nagu see oli ka Edgar-gate'i puhul).

Teame, et avalikult on Reformierakond Ilvese tagasivalimist toetanud. Ilmselt pole see toetus olnud siiras või on seda tehtud n-ö parema puudumisel. Kui oravad on leidnud kellegi etema, siis on aeg tema avalikkusele mahamüümiseks muidugi napp ja selle stsenaariumi teostumisse ma eriti ei usu. Pigem tuletatakse Ilvesele meelde, et ta on ikkagi president suurparteide, eelkõige Reformierakonna armust. Millest teadlikolekut Ilves on ka selgelt väljendanud (loe siit).