Minu teada on Jänes, vabandust, Randjärv riigikogu aseesimees. Aga paistab, et endisel kultuuriministril jääb tööst aega üle, nimelt on ta ilmutanud teose pealkirjaga „Naine ja mees“. Kes loodab elulooraamatut ning kogu tõde abielulahutusest Viljar Jänesega, peab pettuma: tegu on Tammsaare tekstidega.
Ah et mis on Jänesel Tammsaarega asja? Vaat seda minagi. Kirjandusteadlane ja kriitik Kajar Pruul küsib õigustatult: kuidas seletada seda surnud Tammsaarele? Kardetavasti keerab Tammsaare nüüd rahutult hauas teist külge, aga, selgub, postuumse poliitilise pilastamise eest pole kahjuks keegi kaitstud. Ootan loovinimeste piketti loosungiga „Jänese käpad eemale Tammsaarest!“ ning Semperi/Ojasoo uuslavastust „Kuidas kaitsta klassikuid surnud jäneste eest“.
Friday, September 30, 2011
Thursday, September 29, 2011
Keelemees Ilves
Presidendil on õigus: Eesti meediakanalite keel jätab soovida (Delfi). Ajalehtedega pole asi hull, seal on üldiselt keeletoimetajad palgal. Mõningad neist on küll kiiksuga ja tekitavad autorite tekstidesse süüdimatult vigu sisse, aga üldiselt asi toimib.
Online'ides on lugu kehvem – mitte sellepärast, et seal töötaksid keelehälvikud (muidugi tuleb neid ette), vaid selle pärast, et töötempo on kiire. Kui toimetaja reporteril nelja jalaga seljas elab, et produkt juba ometi publissitud saaks, on keel viimane asi, mille peale mõelda.
Telega on asi täitsa pees. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõige kohutavama keelekasutusega saatejuhte, aga neid on rohkem, kui filoloogi kõrv taluda suudab. Raadiot ma suurt ei kuula, sellepärast jätan nemad siinkohal rahule.
Ainult et – vaadake, kes räägib. Ilvesel endal on paraku eesti keelega siiamaani suuri raskusi. Täies halastamatuses tegi selle kurva tõsiasja ilmsiks presidendidebatt ETV-s, see ajalooline saade, kus kõik Ilvese nõrgad küljed paljaks kisti ja ilmarahvale vaatamiseks välja pandi. Viis aastat presidentuuri pole muutnud fakti, et Ilves end eesti keeles vabalt väljendada ei suuda ning ei mõista ka kõnekeelse teksti nüansse (loe siit).
Sõnause korraldamisega veel sõnameistriks ei saa. Ausalt öeldes: kuuldes või nähes ajalehes sõna „taristu“ haarab mu käsi revolvri järele. Mitte et mul relvaluba oleks.
Online'ides on lugu kehvem – mitte sellepärast, et seal töötaksid keelehälvikud (muidugi tuleb neid ette), vaid selle pärast, et töötempo on kiire. Kui toimetaja reporteril nelja jalaga seljas elab, et produkt juba ometi publissitud saaks, on keel viimane asi, mille peale mõelda.
Telega on asi täitsa pees. Ma ei hakka siinkohal üles lugema kõige kohutavama keelekasutusega saatejuhte, aga neid on rohkem, kui filoloogi kõrv taluda suudab. Raadiot ma suurt ei kuula, sellepärast jätan nemad siinkohal rahule.
Ainult et – vaadake, kes räägib. Ilvesel endal on paraku eesti keelega siiamaani suuri raskusi. Täies halastamatuses tegi selle kurva tõsiasja ilmsiks presidendidebatt ETV-s, see ajalooline saade, kus kõik Ilvese nõrgad küljed paljaks kisti ja ilmarahvale vaatamiseks välja pandi. Viis aastat presidentuuri pole muutnud fakti, et Ilves end eesti keeles vabalt väljendada ei suuda ning ei mõista ka kõnekeelse teksti nüansse (loe siit).
Sõnause korraldamisega veel sõnameistriks ei saa. Ausalt öeldes: kuuldes või nähes ajalehes sõna „taristu“ haarab mu käsi revolvri järele. Mitte et mul relvaluba oleks.
Ilvese kaks palet
Alles hiljaaegu võis lugeda, et president ei ole oma palga tõstmisega nõus. Missugune õilis vastukaal ahnetele riigikogulastele, kes oma vääramatule palgatõusele kätt ette panna ei suuda! Ekspressist ilmneb, et asjal on teine pool: „eraelu“ kaitsmise sildi all püüab Ilves kätte saada kompensatsiooni kasutamata puhkuste eest.
Küllap teatab Kadriorg, et riigipea on riigipea 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas, mis on muidugi tõsi. Ilves on tõeline riigimees, et ta kord aastas kuuks ajaks Vahemere äärde varbaid kastma ei põruta. Ja arvatavasti ei ole puhkusekompensatsiooni väljavõtmises midagi ebaseaduslikku. Ent kui see nii on, siis ei peaks ju olema tegemist suure saladusega.
Teiseks, kindlasti ei peaks riigipea tööaega suhtuma nagu tavalise kontoriroti omasse, kes büroos tagumikutunde teeb. Küllap võib ta paberitega töötada ka autos, näiteks Ärmalt Kadriorgu sõites. Ajakirjandust on siiski suhteliselt vähe huvitanud, millal Ilves Ärmalt Kadriorgu saabub ja millal sealt jälle kodutallu sõidab. Esmaspäeva hommikuks Kadriorgu kohtumisi tavaliselt siiski ei määrata, sest siis Ilvest veel kohal ei ole.
Kolmandaks osalemine meelelahutusliku sisuga üritustel, mis võivad langeda ka nn tööajale. Ma ei räägi kontsertidest või muust sellisest, aga heaks näiteks sobib eelmisel aastal tehtud väljasõit Soomaale, mis toimus esmaspäeval – üldiselt peetakse seda tööpäevaks. Missuguseid riiklikult tähtsaid ülesandeid Ilves seal täitis, jäi avalikkusele teadmata (loe siit).
Küllap teatab Kadriorg, et riigipea on riigipea 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas, mis on muidugi tõsi. Ilves on tõeline riigimees, et ta kord aastas kuuks ajaks Vahemere äärde varbaid kastma ei põruta. Ja arvatavasti ei ole puhkusekompensatsiooni väljavõtmises midagi ebaseaduslikku. Ent kui see nii on, siis ei peaks ju olema tegemist suure saladusega.
Teiseks, kindlasti ei peaks riigipea tööaega suhtuma nagu tavalise kontoriroti omasse, kes büroos tagumikutunde teeb. Küllap võib ta paberitega töötada ka autos, näiteks Ärmalt Kadriorgu sõites. Ajakirjandust on siiski suhteliselt vähe huvitanud, millal Ilves Ärmalt Kadriorgu saabub ja millal sealt jälle kodutallu sõidab. Esmaspäeva hommikuks Kadriorgu kohtumisi tavaliselt siiski ei määrata, sest siis Ilvest veel kohal ei ole.
Kolmandaks osalemine meelelahutusliku sisuga üritustel, mis võivad langeda ka nn tööajale. Ma ei räägi kontsertidest või muust sellisest, aga heaks näiteks sobib eelmisel aastal tehtud väljasõit Soomaale, mis toimus esmaspäeval – üldiselt peetakse seda tööpäevaks. Missuguseid riiklikult tähtsaid ülesandeid Ilves seal täitis, jäi avalikkusele teadmata (loe siit).
Subscribe to:
Posts (Atom)
